Tihe nädalavahetus.

Tõeliselt tihe nädalavahetus oli. Reedel jõudsin peale tööd veel söögi teha, näidendi- ja tantsuproovides ära käia ja kui mees töö lõpetas, põikasime veel sünnipäevalegi. Ehkki kell oli juba 11 selleks hetkeks, oli rahvast siiski veel üsna palju kohal. Ja mõnusad kalaroad...ja leegid välikaminas...ja tähed augustiöises taevas...megamõnus. Aga peale kella 1 hakkas ikka juba natuke külm ja tulime koju. Siingi ei mallanud kohe magama minna, õigemini kimbutas mure pika tööde nimekirja pärast ja nii saigi plakati aluspõhi valmis maalitud. Seekord sain värvijääkidest vaid ühe tillukese merekivi smiley-ikooniks maalida :o), nii täpselt oskasin värve tuubist välja lasta.
Laupäeva hommikul helises mul kell üsna varakult, sest teadsin, et väga palju on teha enne laada algust kell 11. Nii tegingi endale kohvi ja pere nohiseva unemuusika saatel maalisin esmalt muinastulede öö plakati lõpuni (vaata eelmist postitust). Siis pakkisin oma kostüümid kokku ja jäin hommikusöögi juurde mõtlema, et mis ma siis ometi veel pidin tegema? Nojah, koristasin siit-sealt suuremat segadust ära, et viimati tuleb mõni kaugem laadaline ka meile külla, aga muud välja mõelda ei suutnud. Mõtlesin siis, et ju ma siis kostüümidele pikemalt aega planeerisin ja istusin rahulikult arvuti taha blogisid vaatama, ise nautisin veel viimaseid kohvilonkse. Ja siis, mõni minut enne kella 11, mul järsku plahvatas: ma pidin ju kooki küpsetama, et seda koos teiste naisteseltsi naistega heategevuslikul otstarbel laadal müüa!!! Ega siis midagi, kiirelt ahi sooja, munad ja muu vajalik kombaini, siis taigen pannile ja sügavkülmast marjad peale ja olingi tibake peale poolt 12 laadal oma sooja koogiga. Laat on meil alati tagasihoidlik, sest kes siia pärapõrgusse ikka niiväga müüma ja ostma tuleb, rohkem ikka kohalik rahvas. Tibake suurendab külastatavust meie rahvamaja inimeste hea idee teha samal ajal ka korralik kultuuriprogramm. Nii olin minagi esmalt Eeva August Kitzbergi "Karjase kauplemises" ja lõpupoole tantsisin showtantse koos teiste "nogia-tüdrukutega". Sinna vahele aga jäi veel Hirvli küla näiteringi lastenäidend ja Karismaatilise Duo lauluprogramm. Nii lõpetasingi oma laadapäeva pool 6 õhtul, laipväsinud ja näljasena. Õnneks olin vahepeal taibanud, et minust perenaist ju pole, ja surusin lastele raha pihku, saates neid kõrtsu sööma.
Kell 6 aga startis mul juba pisike päramootoriga paadike abikaasast kapteniga Rammu poole. Lapsed sai seekord suurema õega koju jäetud (neil oli siin vist kaardipõrgu poole ööni, nagu hiljem kuulsin :oD), läksime vaid kahekesi. Esmalt lasime võrgud merre ja siis lõpuks sain ka süüa teha ja keha kinnitada. Kui siis nõud pestud, olin ma ka täiesti süsi ja ei tahtnud kuuldagi hämarusse tuule kätte jalutama minekust või millestki muust, vajusin kell 9 diivanile magama nagu kott ja ärkasin alles hommikul kell pool 9. Oli see alles magamismaraton! Ja ma ei ütleks, et mulle sellest aitas. :oP
Kui me ükskord keskpäeval koju jõudsime oma kalastusreisilt, olin ikkagi nii palju puhanud, et suutsin oma ürdipeenra ümber kaevata ja selle käigus ka 5-6 kibuvitsapuhmast välja juurida, jõudsin need isegi ära põletada.
Õhtuks tegin kalasuppi, seekord maitses see isegi lastele. :o)