Väikese kiiksuga Rammu pilte.

Sain täna meiliga ülemöödunud nädalavahetusel tehtud pilte ja avastasin, et ka minu tollel sünnipäevapeol tehtud piltidest sai ju üles vaid paar fotojahi teemasse haakuvat pilti ja kõik põnevamad puha laadimata. Parem Hilja, kui mitte keegi, seega esitlen neid nüüd.
Et seekord oli peokülaliste hulgas ka mitmeid esimest korda saart külastanud inimesi, kaubeldi mind nö giidiks jalutuskäigule. Haarasin kaasa selle raamatu, mis õnneks saarel majas olemas oli, samuti kasutasin oma kasinaid botaanilisi teadmisi ja kadunud äia kunagisi jutustusi, aga väga mitmete küsimustega jäin ikkagi jänni. Aga giidiamet oli päris põnev ja plaanin selle raamatu omale ka koju hankida ning talvel põhjalikult läbi tudeerida, siis on järgmisel aastal omalgi vahvam seda jalutuskäiku teha. :o)
Kõige esimese asjana vedasin rahva keset kunagist karjamaad. Ükskord eelmisel või üleeelmisel kevadel ranna poolt hulkudes seda karjamaad ületades avastasin sealt äärmiselt mitmekesise kadastiku. Võin oma mütsi ära süüa, et keegi sinna erinevaid kadakaliike ja -sorte istutanud pole ja ainsad aednikud on läbi aegade olnud lambad, aga vaadake ise, milliseid isendeid seal leidub!Suures tuletornis on peaaegu igas aknaorvas ja iga trepi tugitala otsa peal suitsupääsukeste pesad. Praeguseks on pojad sealt juba väljas, aga paar suurt poega olid veel lapsepõlvemail ringi hulkumas ja esialgu üritasid vaikselt aknal kükitada, siis ikka lendasid meil eest ära.
Kui siin varasematel aegadel on jutuks tulnud oma saar, siis tegelikkuses kuulus Rammu saar ju rohkem kui kahekümnele perele, nii on ka praegu seal palju maaomanikke. Aga selle tillukese, vaid ühe pihlakaga Allu saare Rammu külje all ostis mu abikaasa vana-vanaisa tsaarilt päriselt omale heinamaaks. Mina pole oma jalga veel sinna saarele saanud, ega kevadeti tohigi, see on täielik linnusaar. Aga vast kunagi jõuan ka seal ära käia. Keril, Aksil, Malusitel tahaks ikka ka ära käia.
Üks huvitav nähtus jäi veel kõrge majaka otsast silma - Rammu kõrval asuvad laiud (taga väiksem ja ees suurem) ning nende ja saare vahel asuv lahtise veega eraldatud roostikuriba kordavad aina vähenedes saare enda kuju. Kas on see tingitud mingitest hoovustest, mis seal pinnast ühtmoodi vormivad? Igatahes vahva leid!
Ülisuur lahmakas Saunakivi peaaegu keset saart. Kohe näha, et pärit üle lahe Soome kaldakaljudest.
Maaliline nõmmemännik.
Iidne tuletegemine keldrivõlvide all. ;o)
Viikingid on kohale jõudnud? Seekord siiski vaid kanuumatkajad.
See on vist kõik, mis rebasekutsikast järgi on jäänud.
Kes sõi rannas tomatit või viskas selle kruiisilaeval üle parda? Eemal oli üks tilluke taimeke veel. See tuletas meelde, et millalgi kümmekond või enam aastaid tagasi oli Muuga sadamasse teel olnud laeval vist sihvkalaadung üle parda läinud ja meil oli kilomeetrite viisi randa õitsvaid päevalilli täis. Oi see oli lahe ja ilus.
Aga see verinoor kajakapoeg tegeles ülimalt hoolega enda varjamisega - oli tihedalt vastu maad paigale tardunud ja meil oli au teda igast küljest vabalt pildistada. Tegelikult hakkasin pärast mõtlema, et me oleks ehk pidanud teda ikka liikvele ajama, nüüd viimati mõtlebki, et nii saab end peita ja saab kergelt rebase või kotka roaks.
Üks ütlemata värvirõõmus seeneke.
Ja lõpuks veel imeilus ohakaõisik.